Tuuba on vaskpillirühma suurim ja madalaim pill. Heli tekib õhu liikumisel läbi huulte, mille tagajärjel hakkavad huuled vibreerima. Tekkinud vibratsioon suunatakse kausshuulikusse. Tekkinud vibratsioone võimendab pillitoru.
Tänapäeval valmistatakse tuubasid neljas põhihäälestuses. Nendeks on F, C, Es ja B. F- ja C-pillid on põhiliselt kasutuses sümfooniaorkestris, Es ja B aga puhkpilliorkestris. 19. sajandi algul, mil toimus suur areng vaskpillide ehituses, paigaldati ka tuubale helikõrguste mugavamaks muutmiseks ventiilid. Tuubal on neid kolm kuni kuus.
Tuubad valmistatakse messingist ehk valgevasest. Üldiselt on pillid kuldse või hõbedase värvusega

Tuuba varasemad eelkäijaid, sirged, laia kõlalehtriga signaaltorud, olid kasutusel juba antiikajal. Ilmselt oli selle riistapuu hääl niivõrd sisendava kõlaga, et ta nimi ja tähendus mingi teate või signaali andjana-toojana kandus edasi keskaega.