● Keskajast on säilinud andmeid keelpillide kohta. Viiuli eellane on lamedapõhjalise kõlakastiga fiidel. See on viiuli ja vioola eelkäija.
● Mitmesuguseid pille kasutati kirikumuusikas, kuid ka keskajal traditsiooniline pillimuusika liik oli tantsumuusika, kus seltskondades mängiti pille.
● Viiul instrumendina sai oma praeguse kuju rohkem kui 400 aastat tagasi.
● Viiuli sünniks võib pidada 16.sajandi keskpaika, Itaalias.
● Viiul valmistatakse puust, nt kuusepuust (Picea abies) või vahtrapuust (Acer pseudoplatanus).
● Oluline puu valmisel jälgida, et puidul pole oksajälgi, vaiguplekke ega hüppelist struktuuri.
● Viiuli keeled valmistati lamba soolestikust, nailonist või terasest/metallist.

● Fiddle - Viiul, mida kasutatakse rohkem folk ja rahvamuusikas. Tihti kui võrrelda klassikalist viiulit fiddle´ga, siis viimasega õpitakse tihti muusikat kõrva abil mitte noodi järgi. Nt Iirimaal kasutatakse palju fiddle´t muusika tegemiseks.
● Barokkviiul – 1650.a, praegusel ajal üritavad pillimeistrid neid valmistades võimalikult ajastulähedaselt pilli valmistada. Nad erinevad modernsest viiulist nt sõrmlaua ja kaela poolest. Kuigi tunduvad sarnased, nende põhilisem erinevus on kõla, mis on tihti madalam ja pill on madalamalt häälestatud. Pill on pärit Põhja-Itaaliast.
● Hardanger fiddle- ehk Norrast pärit viiul. Norra rahvuslik instrument, mis erineb modernsest viiulist, keelte poolest. Norrast pärit viiulil on kaheksa keelt ning see on tehtud õhedamast puust kui modernsel. Seda kasutatakse, et luua traditsionaalselt Norra folk-muusikat.