Hiiu kannel ka kutsutakse seda rootsi kandleks ja talharpaks. Arvatavasti jõudsid pillid eesti saartele ja ranniku aladele 13-14.sajandil, mil siia asusidelama rootsi talupojad ja kalurid.
Pill teekond Eestisse algas ilmselt Briti saartel, kust seelevis Shetlandi ja Norrast Rootsi ning sealt juba edasi Vormsi saarele. Kuhu arvatavasti võtsidselle kaasa sinna elama asunud Rootslased. Vormsi saarel elanud rootslased nimetasid sedapilli oma rahvapilliks.
Sellel pillil oli oluline roll tollel ajal pulmades ja muudel pidustusteltantsumuusika edastamiseks.Arvatavasti vanim pilt sellest pillist pärineb aastast 1854.

Aga miks on selle pilli nimi siiski hiiu kannel? Algselt kutsuti seda pilli kandleks aga pillile oli vaja eraldi nime kuna see ei ole üldse üldtuntud sõrmedega mängitava kandle moodi. päristäpselt ei tea keegi miks pilli nimi on hiiu kannel. Aga Arvatavasti sellepärast, et sõna talharpa pärineb rootiskeelest ja tähendab tõlkes jõhvikeeltega pilli ja eestlased ei pidanud rootsipärast sõna õigutatud ja arusaadavaks eesti rahvapilli kutsumiseks ning tahtsid pillile oma nime anda. Vanadelt maakaartidelt olevat näha, et Vormsi saart, kus pilli kõige rohkem mängiti nimetati hiiurootsi saareks. Sest vormsi oli rootsi elanikkonnaga saar, mille kaudu mindi hiiumaale. Seega ilmselt hiiurootsi kannel ei olnud nii suupärane ja siis võeti kasutusele hiiu kannel. Aga nimetus võib tekitada segadust, sest pill ei ole seotud hiiumaaga.. Hiiu kannel on tantsumuusika pill kuid seda on hakatud mängima ka kirikutes ja jumalateenistustel.

See pill on nelinurke ja meenutab rohkem viiulit kui kannelt. Tal on nelinurkne kõlakast jaüleval nelinurkne raam. Samuti võib pillil olla kolm või neli keelt. Keeled on keeratud kashobusesabajõhvidest või lambasooltest. Miks ei kasutata metallkeeli? Sellepärast, et siiskaoks ära hiiu kandlele omane sahisev tämber.Pilli mängitakse poognaga, milleks on hobusejõhvidest vibu.