Hääldus: baʊrɑːn (BOW-ran). Bodhran on iiri keelne sõna ja see oma otseselt tähenduselt märgibki trummi või tamburiini. Kui inglese keelest lähtuda, märgib sõna esimene pool “bow” nagu vibu või laeva vööri. Selle sõna etümoloogia muud variatsioonid hõlmavad seoseid sõnadega "nahakandik", "tuim" ja isegi "kurt", kuna arvatakse, et see on seotud sõnaga bodhar, mis tähendab "tuim" või "kurt".
Bodhran ehk iiri trumm, see raamtrummi põhitüüp on laialt levinud nii Lääne-Aasias kui Lõuna-Indias, osaliselt ka Ida-Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Brasiilias, kus seda kasutakse peamiselt pärimusmuusikas. Tema päritolu kohta on erinevaid seisukohti. Arvatakse, et trumm on pärit Aafrikast ja jõudnud Iirimaale Hispaania kaudu. Teisalt, et trumm pärineb Kesk-Aasiast ja toodi Iirimaale kelti sisserändajate poolt või siis hoopis pärineb Iirimaalt ning on aegade jooksul saanud tänase välimuse ja kuju. Käib tuline arutelu selle üle, millal täpselt iiri trumm leiutati, ja paljud inimesed peavad trummi muusikalist esiletõusmist suhteliselt uuemaks nähtuseks. Trumm tõusis esile 1960. aastate keldi muusika taaselustamise ajal (peamiselt tänu populaarse iiri muusiku Seán Ó Riada pilli kasutamisele), varem mängisid seda tänavaparaadidel enamasti noored poisid. Ajakirja Irish Music toimetaja Ronan Nolani välja pakutud teooria on aga see, et iiri trumm arenes välja leiutisest, mida tuntakse "vaese mehe tamburiinina", mis valmistati põllumasinate osadest ja millel puudusid tamburiinidel regulaarselt nähtud taldrikud. Samas on aga just ka öeldud, et varasemal ajal oli trummile lisatud ka metallist kettakesed, mis tegi ta tamburiiniga sarnaseks.

Trummi mängitakse paremas käes oleva ühe pulgaga ehk tipperiga, millel on kaks otsa. See nõuab mängijalt hästi liikuvat rannet, et korvata nn edasi-tagasi liikumisega teist pulka. Sel juhul hoiab vasak käsi trummi toest või toetub vastu trummi nahka, mis võimaldab tal mängu ajal seda survestada, et tuua reljeefsemalt esile kõrgemaid ja madalamaid toone.
Esmapilgul võib Iiri raamitrumm tunduda lihtsalt mängitava muusikariistana, kuid see pole alati nii. Olenevalt mängitavast stiilist kasutatakse nii alakeha kui ka ülakeha koordinatsiooni. Iiri trummi mängimiseks tuleb trummi hoida reitel ning toetada samal ajal käsivarrest ja ülakehast. Vajaliku helikõrguse ja tämbri saavutamiseks tuleb üks käsi asetada naha alla, et seda pingutada või lõdvestada.

Igaljuhul tänasel bodhran`il kõlisevad lisandid puuduvad. Trummil on ümmargune puidust raam, mis on seestpoolt tugevdatud. Raamil on tavaliselt üks või kaks risttuge, mis hoiavad ära kõverdumise ja pakuvad ka käele tuge. Trummi läbimõõt varieerub 25-65 cm ning sügavus on keskmiselt 9-20 cm. Trumm kaetakse ühelt poolt tavaliselt kitsenahaga, mis kinnitatakse kas jäigalt või võruga. Viimasel juhul on võimalik ka membraani pingutada ja tuua paremini esile madalamaid ja kõrgemaid helisid. Bodhrani raam on tavaliselt ringikujuline, kuid on olemas ka teisi kujusid (need ei ole nii levinud). Selle korpus on tavaliselt kõva, ringikujuline puidust või plastikust tükk. Puiduna kasutusel nt pöök, saar või ka vineer. Tavaliselt valmistavad inimesed bodhrani trumme kitsenahast, kuid tänapäevaste bodhranide valmistamisel on kasutatud ka muid loomanahku ja samalaadsete omadustega sünteetilisi materjale. Nahk kleebitakse ühele küljele, teine külg jääb paljaks ja avatud, et hõlbustada mängu ajal membraani kontrollimist. Selleks asetatakse käsi vastu iiri trummi sisemist osa.